Püst-elulõng "Purpurea"

Püst-elulõng "Purpurea" - Clematis recta.
Dekoratiivne roniv mitmeaastane taim Ranunculaceae sugukonnast.
Lõhnav õievärv: valge. Õie läbimõõt kuni 3,5 cm.
Õistaime kõrgus: kuni 150 cm.
Õitseb rikkalikult juunis-augustis.
Õitseb 2-3 aastat pärast külvi.
Talvekindluse tsoonid: Z2 - Z8.
Mullanõuded: keskmine.

Elulõngad paljunevad seemnetega (peamiselt väikeseõielised liigid), pistikutega, pookokstega, põõsa jagamise teel ja võrsikpaljundusega. Suureõielisi sorte ja hübriidvorme paljundatakse tavaliselt vegetatiivsel teel, kuna enamus neist annab vähe seemneid, seemnest kasvatatud järglased aga ei säilita sordiomadusi.
Seemnetega paljundamine. Lõunasse sisseviidud elulõngade paljud liigid viljuvad edukalt. Olenevalt meteoroloogilistest tingimustest, võivad seemnete valmimise ajad olla iga aasta oluliselt nihutatud. Põhjarajoonides viljuvad ainult varaja õitsevad liigid, kelle seemned jõuavad valmida sügiseks. Paljud elulõnga liigid annavad seemnetega paljundades edasi oma liigitunnuseid, (ida-, sinihall-, tanguutia-, tervelehine elulõng jne.). Teistel elulõngadel tekib mingis staadiumis polüformism, st. ühe ja sama liigi järglased erinevad üksteisest õite värvuse, lõhna, lehe suuruse ja kuju ning teiste omaduste poolest (karuputkelehine-, viinamarjalehine-, violetne-, Patens ja teised elulõngad).
Väikesi seemneid tuleb külvata kevadel (märts-aprill), suuri aga, peale nende korjamist, sügisel või talve alguses. Külvikasti või potti, mis on täidetud mulla ja liiva seguga (2:1 või 1:1) asetatakse üks kiht seemneid, pannakse peale liivakiht paksusega 2-3 seemnete diameetrit ja surutakse kinni. Külve kastetakse vajadusel läbi peene sõela ja rohitakse. Suuri seemneid armastavad hiired ja rotid, seepärast kaetakse nende külvid klaasiga või peene restiga. Tavaliselt, kui külve hoida soojas ruumis, ilmuvad tõusmed detsembris- märtsis, külvates aga peenrasse või külma kasvuhoonesse, - alles soojade ilmade saabudes. Paljud elulõngad kasvavad esimestel aastatel aeglaselt ja õitsevad teisel-kolmandal aastal. Rajoonides, kus temperatuur ei lange talvel alla -15..-20 °C, külvates väikeseseemnelisi elulõnga liike avamaale (tavaliselt veebruari lõpust- aprilli alguseni) ilmuvad ühtlased tõusmed peenratel aprillis-mais. Sel juhul taimede kasv ja areng kiireneb: nad saavutavad juba esime sel aastal suured mõõtmed, paljud neist õitsevad, annavad seemneid. See avaldub hästi sellistel liikidel nagu karuputkelehine-, ida-, isfaganskii-, saagjalehine-, tanguutia jt. elulõng. Üheaastased seemikud, mis on kasvanud kasvuhoones pottides, jäävad märgatavalt alla nii suuruse kui arengu poolest avamaa peenardel kasvanud taimedest. Suurte ja keskmiste seemnete idanemise kiirendamiseks kasutatakse stratifitseerimist. Selleks segatakse seemned niiske liivaga, ja hoitakse 2,5-3 kuud temperatuuril 0 °C...+5 °C. Selliste seemnete kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed tavaliselt 1,5-2 kuu pärast.



Pistikpaljundus.
On kaks võimalust pistikutega paljundamiseks- puitunud ja rohtsete pistikutega. Elulõngade paljundamine puitunud pistikutega on väheproduktiivne. Seda võimalust kasutatakse ainult vajadusel saada istutusmaterjali väga haruldaselt liigilt või sordilt piiratud koguses võrsete saamisel emataimelt. Sellisel viisil on suhteliselt hea paljundada liike, mis ei anna seemneid. Rohtsete pistikute võtmine on perspektiivsem meetod suureõieliste elulõngade paljundamisel. Edukaks paljundamiseks on vaja puhtasordilist emataime, mida võib kasutada juba kolmandal-neljandal aastal peale istutamist. Pistikute tegemise aeg määratakse kindlaks kooskõlas võrsete seisundiga. Rohtsele pistikpaljundusele jõuab butonisatsiooniperiood umbes mais-juunis lõuna rajoonides, juunis-juuli alguses rohkem põhjapoolsemates rajoonides. Võrse on pistiku tegemiseks valmis, kui ta on elastne ja painutamisel ei murdu. Pistikuteks kasutatakse võrsete keskmist osa. Pistikud on parem lõigata ühe sõlmega. Sõlme pealt tehakse sirge lõige ja jäetakse 1-2 cm vart, sõlme alt- kaldlõige ja varre tükk 3-6 cm. Substraat peb olema kas ühekihiline- suureteraline liiv, vermikuliit, perliit, neutraalne turvas, kobe muld liivaga, liiv ja turvas (1:2), või kahekihiline- 15-20 cm segu liiva, mustmulla ja neutraalse turbaga (1:1:1), peale aga 4-5cm liiva, perliiti või väikesefraktsioonilist vermikuliiti. Nii substraadi kui ka õhu temperatuur peab olema vahemikus +18 °C...+25 °C. Pistikud pannakse niiskesse substraati vahedega 5x5 kuni 10x10 cm. Pungad peavad olema mullapinnaga tasapinnas või 2-3mm sügavamal. Istikud võib asetada kaldu. Peale istutamist neid kastetakse. Elulõngade pistikpaljunduses annab positiivseid tulemusi sünteetiliste kasvuregulaatorite kasutamine, milledest kõige efektiivsemaks on osutunud alfa- naftiluksus hape kontsentraadis 12,5 mg/l 16 tunni jooksul. Head efekti annab pistikute töötlemine enne istutamist heteroauksiiniga kontsentratsioonis 100 mg/l 16 tunni jooksul. On täheldatud, et positiivseid tulemusi saab ka ilma kasvustimulaatoriteta. Juurdumine kestab 20-30 päeva. Kevadise pistikpaljunduse korral arenevad vegetatsiooniperioodi lõpuks võimsa juuresüsteemiga (15-30 juurt),ning hästi arenenud maapealse osaga taimed.
Pookimine juurtele.
Raskestijuurduvate sortide ja liikide juures kasutatakse roheliste pistikute pookimist juurtele. Selleks tuleb luua järgmised tingimused: juured peavad olema suured, paksud, nööri sarnased, võimalikult paljude väikeste juurtega ja olema kasvustaadiumis (valgete otstega). Sel juhul toimub poogitud pistiku kokkukasvamine kiiresti. Pookimise jaoks võetakse rohelised pistikud hästi arenenud emataime kasvavatelt vartelt. Nad lõigatakse pikkusega 4-6cm ühe sõlmega ülemises osas; iga leht kärbitakse poolenisti. Juured valmistatakse ette järgmiselt. 1-2 aastased taimed istutatakse kahe-kolme liitristesse vasoonidesse, mis on täidetud kerge, vett läbilaskva aiamullaga. Kui taimedel moodustub hea juuresüsteem, raputatakse juurtelt muld maha, juured pestakse vees ja kõige suuremad nendest lõigatakse ära, taimed ülejäänud väikeste juurtega istutatakse aga uuesti maha, et saada tulevikus uut materjali pookimise jaoks. Kogutud juured vabastatakse pookimist segavatest juurekestest ja asetatakse puhtale niiskele marlile või kotiriidele. Sidumismaterjal (niinekiud, raffiakiud, elastne kumm)lõigatakse eelnevalt ribadeks pikkusega 22-25 cm ja laiusega 5-6 mm. Erinevate paksustega pistikute pookimisel võib komponentidest paksemale teha lõige kitsam nii, et pookoksa ja pookaluse lõikelaius langeksid kokku. Lõikamisel tule b jätta pistiku alumine ots tömbiks. Peale pistiku ja juure kokkukasvamist moodustuvad tema tömbile otsale iseseisvad juured. 2-3 poogitud pistoksa (kinnisidumise alumised otsad peavad olema ühel tasandil) istutatakse 1,5-2 liitristesse pottidesse. Istutusel ei lõigata ära pikki juuri, vaid paigutatakse spiraalselt mullakihile potis ja aetakse kinni kuni pistokste alumise otsani. Pott täidetakse mullaga 4-5cm madalamalt tema ülemisest äärest. Ülejäänud ruum täidetakse saepuruga, surutakse kergelt kinni, pookoksad kaetakse klaaspurgiga ja kastetakse rikkalikult, püüdes mitte lasta vett pookekohale. Pookoksa ja pookealuse kinnikasvamise ajal tuleb kindlustada kõrgenenud õhuniiskus. Pookokstega potid pannakse kasvuhoonesse valgendatud raami alla. Pookoksa ja pookealuse kokkukasvamine võtab aega umbes 2-3 nädalat, kuid purgid eemaldatakse hiljem, kui pookoksad on kasvama hakanud. Avatud taimed varjutatakse.

Eng.: Upright virgin s bower, flammula jovis, ground virgin's bower. Suom.: Pensaskärhö. Sven.: Styvklematis. Bot. syn.: Clematis erecta L.